2005. aastal avas toonane peaminister Andrus Ansip kõrgemad riigikaitse kursused, kus ta nimetas ajateenistust hääbuvaks süsteemiks ning avaldas veendumust, et tulevik kuulub elukutselisele kaitseväele. Tema sõnul ei toeta Eesti senised kaitsevajadused enam massiarmeed, vaid pigem professionaalseid ja operatiivseid sõjaväeüksusi.
Selline seisukoht ei olnud sugugi juhuslik. Tegemist oli järjekordse etapiga, kus ühiskond hakkas tõsisemalt arutama ajateenistuse mõttekuse üle. Kui varasemalt oli sundajateenistus vaadeldav kui ainus võimalik tee, siis 21. sajandil hakkas see vaatenurk murenema.
Ligi: “Iga inimene peab saama valida oma tegevust”
Toonane kaitseminister Jürgen Ligi jagas Ansipi nägemust, väites, et Eesti vajab pigem kutselisi sõjaväelasi kui ajateenijaid. Ligi argument oli loogiline: “Meie kaitsevajadus ei eelda massiarmeed, vaid professionaalseid üksusi, kes oleksid valmis osalema rahvusvahelistel missioonidel”. Lisaks rõhutas ta, et inimene peab saama ise valida, mida ta oma eluga teeb.
“Meie kaitsevajadus ei eelda massiarmeed, vaid professionaalseid üksusi, kes oleksid valmis osalema rahvusvahelistel missioonidel”
Jürgen Ligi
Kas ajateenistus suurendab kaitsevõimet?
Ansipi ja Ligi seisukohad õhutasid tuliseid debatte. Paljud poliitikud ja sõjaväelased, nagu Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas, pidasid palgaarmeed absurdsuseks ning uskusid, et ajateenistuse kaotamine tähendaks Eesti kaitsevõime kadumist. Tegelikkus on aga keerulisem.
Kas pelgalt ajateenistus teeb Eestist parema kaitstava riigi? Eksperdid on osutanud, et see, et tuhanded 18- ja 19-aastased poisid korra elus püssirohtu nuusutavad, ei muuda neid automaatselt pädevateks sõduriteks. Mida loeb sunniviisiline ajateenistus, kui inimesed lähevad reservi, kuid neid ei koolitata ega hoita valmisolekus?
Ajateenistuse vähenev roll ja tuleviku väljavaated
Praeguseks on paljud arenenud riike ajateenistuse kaotanud või viinud selle miinimumini. Rootsi loobus laiapindsest ajateenistusest 2010. aastal, Taani hoiab sõjaväelist kohustust formaalsena, paljud võtavad selle ette vabatahtlikult. Soome on Euroopas üks vähestest, kus ajateenistus on süsteemselt jätkunud, kuid isegi seal on väitlused palgaarmee teemal regulaarsed.
Kui Eesti tahab olla kaasaegne ja kõrge lahinguvõimega riik, peaks ta lähtuma mitte nõukogudeaegsetest dogmadest, vaid kaasaegsetest julgeolekumudelitest. Sunduslik ajateenistus ei ole tingimata tugevuse näitaja, vaid hoopis niigi väheste ressursside raiskamine.
Aeg on küps, et Eesti astuks sammu edasi ja tunnistaks, et ajateenistus on tõesti hääbuv süsteem – just nagu Andrus Ansip seda 2005. aastal ette nägi.
Allikad:
- Priit Rajalo, Postimees. Eesti rühib sammhaaval palgaarmee suunas
- Äripäev. Ajateenistus jäägu minevikku
Lisa kommentaar